USA toidu-, joogi- ja teeninduskultuur
USA a`la carte restorane külastades tuleks laud kindlasti broneerida, kuna väljas söömine on populaarne ja nädalalõpus võivad populaarsemad toidukohad täis olla.
Teenindus. Restoraniteenindus on väga sõbralik ja kodune. Sageli teenindaja tutvustab ennast, öeldes oma nime. Püsikliente tuntakse üldiselt nimepidi ja pöördutakse kliendi poole tema nime kasutades. Kiire teenindamine on väga tähtis. Teenindust iseloomustavad märksõnad naeratus ja töökus. Toitude serveerimine toimub üldiselt vasakult poolt, aga sageli ei pöörata sellele erilist tähelepanu. Ka teenindamise järjekord on suhteliselt vaba, ei pöörata tähelepanu klientide vanusele või soole.
Toidukaardid. Restoranides võib sageli eurooplasele olla eksitav see, et toidukaardis on entrée-l (prantsuse keeles „entrance") teine tähendus kui Euroopas.Euroopas tähendab siis eelrooga (sama mis hors d'oeuvre, first course, appetizer või starter), aga USA-s ja Kanada teatud piirkondades pearooga.
Lihtsamates ketirestoranides on toidukaardid väga tihedalt täis pikitud erinevaid menüüsid ja on illustreeritud fotodega.
Väga populaarne on klientide osalemine oma toidu komponeerimisel. Sageli saab valida salatikomponente (build your own salad-tee oma enda salat) või ka burgeritele valida erinevaid täidiseid.
Omapäraks on see, et erinevates restoranides, ka fine dining restoranides, leiab toidukaardist hamburgeri. Toiduportsjonid on sageli suured, aga toidu ülejäägi saab alati kaasa võtta, selleks on restoranis olemas ka spetsiaalsed nõud.
Joogikaardid. Mõnedes osariikides teatud restoranidel ei ole alkoholimüügiluba, mistõttu võib kaasa võtta enda veini. Veinikaartides võib eksitav olla see, et on kirjutatud Champagne, kuid see on valmistatud USA-s, mistõttu ei ole tegemist ehtsa šampanjaga. Sama võib olla veinide puhul: veinikaardist võib leida Chablis, Chianti või muu veini, mis on aga valmistatud USA-s, mitte siis Prantsusmaal või Itaalias.
Mittealkohoolsetest jookidest on alati olemas Coca- Cola ja ka pudelivesi, aga tavalist kannuvett pakutakse peaaegu igas restoranis tasuta. Kõiki mittealkohoolseid jooke serveeritakse rohke jääga.
Tavalist (regular) kohvi valatakse soovi korral juurde ja selle eest eraldi juurde maksma ei pea.
Lauakatted. Enamikes restoranides pole laudade peal laudlinu. Kõrgeklassilistes restoranides on laudlinad laual, samuti ka riidest salvrätikud. Mõnedes restoranides on laua eelkattes valged salvrätikud, kuid kliendi lauda istudes pakutakse talle musta värvi salvrätti ja kui klient nõustub, siis vahetatakse valge salvrätt musta vastu välja.
Teenindus. Restoraniteenindus on väga sõbralik ja kodune. Sageli teenindaja tutvustab ennast, öeldes oma nime. Püsikliente tuntakse üldiselt nimepidi ja pöördutakse kliendi poole tema nime kasutades. Kiire teenindamine on väga tähtis. Teenindust iseloomustavad märksõnad naeratus ja töökus. Toitude serveerimine toimub üldiselt vasakult poolt, aga sageli ei pöörata sellele erilist tähelepanu. Ka teenindamise järjekord on suhteliselt vaba, ei pöörata tähelepanu klientide vanusele või soole.
Toidukaardid. Restoranides võib sageli eurooplasele olla eksitav see, et toidukaardis on entrée-l (prantsuse keeles „entrance") teine tähendus kui Euroopas.Euroopas tähendab siis eelrooga (sama mis hors d'oeuvre, first course, appetizer või starter), aga USA-s ja Kanada teatud piirkondades pearooga.
Lihtsamates ketirestoranides on toidukaardid väga tihedalt täis pikitud erinevaid menüüsid ja on illustreeritud fotodega.
Väga populaarne on klientide osalemine oma toidu komponeerimisel. Sageli saab valida salatikomponente (build your own salad-tee oma enda salat) või ka burgeritele valida erinevaid täidiseid.
Omapäraks on see, et erinevates restoranides, ka fine dining restoranides, leiab toidukaardist hamburgeri. Toiduportsjonid on sageli suured, aga toidu ülejäägi saab alati kaasa võtta, selleks on restoranis olemas ka spetsiaalsed nõud.
Joogikaardid. Mõnedes osariikides teatud restoranidel ei ole alkoholimüügiluba, mistõttu võib kaasa võtta enda veini. Veinikaartides võib eksitav olla see, et on kirjutatud Champagne, kuid see on valmistatud USA-s, mistõttu ei ole tegemist ehtsa šampanjaga. Sama võib olla veinide puhul: veinikaardist võib leida Chablis, Chianti või muu veini, mis on aga valmistatud USA-s, mitte siis Prantsusmaal või Itaalias.
Mittealkohoolsetest jookidest on alati olemas Coca- Cola ja ka pudelivesi, aga tavalist kannuvett pakutakse peaaegu igas restoranis tasuta. Kõiki mittealkohoolseid jooke serveeritakse rohke jääga.
Tavalist (regular) kohvi valatakse soovi korral juurde ja selle eest eraldi juurde maksma ei pea.
Lauakatted. Enamikes restoranides pole laudade peal laudlinu. Kõrgeklassilistes restoranides on laudlinad laual, samuti ka riidest salvrätikud. Mõnedes restoranides on laua eelkattes valged salvrätikud, kuid kliendi lauda istudes pakutakse talle musta värvi salvrätti ja kui klient nõustub, siis vahetatakse valge salvrätt musta vastu välja.